Puuriga või puurita?

Paljud tuttavad vaatasid küllaltki imelikult kui rääkisin, et meie koer hakkab üksinda olles puuris magama. Mullegi tundus koera puuri panemine alguses küllaltki kummaline idee. Samas lugedes foorumeid ja arutelusid sain kinnitust, et see on meie jaoks ainuõige valik. Kutsikana suutis närida mitmeid juhtmeid kuigi olime koguaeg läheduses ja tõstsime neid eest. Tapeet on 3 koha pealt maha kakutud hammaste sügelemise ajal. Laud, telekalaud ja lillepostament on hammaste jälgedega....vot niimoodi möödus meie hammaste vahetuse aeg. Küllaltki ilusti tulid hambad ära, pidin mänguasju pesema kuna neile tekkis ebameeldiv lõhn.
Lemmikmänguasjadeks käpiknukud...Jännu (puhaku ta nüüd mänguasjataevas)...ja Mõmmu.
Kohanemine puuriga läks kiirelt. Eks endal oli hing haige teda sinna kinni panna ja esimene päev koju jõudes kui ta nuuksus tuli endalgi pisar silma. Nädalaga harjus ära ja enam ei nutnud üksinda olles. Panin kaasa mänguasju ja närimiseks maiustusi.
Praegu läheb ta ise täiesti vabatahtlikult puuri hommikuti ja koju jõudes magab. Varem koju jõudes pigem vaatab sellise pilguga, et mis sa nii vara tagasi kodus oled...ja põõnab veel mõned minutid enne kui sealt välja ronib.
Pesa lammutamise jättis umbes 6-7 kuuselt järele. Muidu ikka kakkus tekki ja näris puuri põhjasid/peitis mänguasju.

Koera võtma hakates räägiti beagle tõust erinevaid jutte aga läbiv teema oli puur. See tõug teeb endale üksi kodus olles liiga. Niisiis koer sai meil 2-st päevast peale puuri ja pesa. Alguses oli puuri äärele pandud tekikene, et ta sealt üle ukerdades kõhule viga ei teeks.
Kleopata sündis 25.juulil ja me saime ta endale juba septembri esimesel nädalal. Ta oli päris pisikene ja üliarmas.
Alguses võtsin Pätule lapsehoidja. Pätul käis 2 nädalat hoidja ja hiljem hakkasin teda vaikselt üksi olemisega harjutama.

Alguses oli ikka raske. Pätu tegi hädasid sisse päris pikalt. Meil oli raske aru saada, millal ta välja tahab. Hakkasime teda vaikselt tundma õppima ja Pätu sai lõpuks aru, mida tegema peab, et välja saada. 

Kojusõit ja esimesed päevad kodus...

Koera nimevalik osutus ideaalseks. praegu on näha, et Pätu, mis Pätu...muudkui tembutab. Esialgu mõtlesime, et mis me talle ikka nimeks paneme...Kassandra...Kessu, Kleopatra ....Pätu. Kuna õele pandi Kassandra juba nimeks siis valisime Kleopatra.
Mõned pidid esimestest päevadest kodus.

 Esimene päev kodus :)

Alustame siis sellest kuidas kõik alguse sai...

Kui kolisime korterist majja siis küpses peas plaan võtta koer. Võtsime siis koer.ee lahti ja hakkasime nimekirja pidi vaatama... jõudsime ahvspinserini ja saime veidi naerda. Edasi aga tõsisemalt. Võtsin google.com lahti trükkisin sisse "cute puppy" ja esilehel pooled olid beagle pildid.
Kuna meil oli kindel nägemus, millne just MEIE koer olema peab: sõbralik, elav, aktiivne ja asjalik :) hakkasime hoolega maad uurima.
Ideest teostuseni läks pool aastat aega, käisime ühte beagle preilit enne veel vaatamas ja arutlemas, et mis on selle tõu head ja vead.
Läksime koju ja arutasime, kes siis milleks valmis on kui koera võtame. A la, et mina käin koeraga jalutamas ja sina söödad teemal.

Niisugune ta siis oli 2 nädalaselt. Valisime selle järgi, et ta roomas kogu aeg mu elukaaslase poole ja oli selline "särtsakas". Mina mõtesin ka isase kutsika peale aga kohapeal otsustasime ikka selle preili kasuks.